teisipäev, 29. oktoober 2013

Elamusi justkui oavarrest

Esimene nädal ghanalaste seas toob kõigepealt huulile omadussõnad: elurõõm, rahulikkus, tänulikkus, uudishimu, usklikkus. Eestlasi saabus 22. oktoobril Kongo külla korraga neli. Seega on koos Kongo külarahvale juba oma inimeseks saanud Anuga meid siin üks Nissani kabiinitäis. Ainult Victor kui väga hea ja vajalik mees mahub veel juurde. Ja kuna Johanna on Mondos ikka väga kõva tegija, vurab, põhiliselt küll hüppab meie Nissan ühest kokkusaamiselt teise. (Seni on masinal kõik vidinad peale parema esilaterna veel küljes). Saame kokku väga paljude väga armsate inimeste rühmadega, keda Eesti läbi Mondo aidata püüab. See abi on tuntav ja igal kokkusaamisel räägivad abi saanud inimesed seni tehtust ja teevad ettepanekuid edaspidiseks. Olgu need algkoolilapsed, sheavõi-vabriku naised või lesknaised, tantsitakse ja lauldakse samu laule/tantse sama hoogsalt ja kirglikult. Tantsu sees pöördub tantsija inimese poole, keda ta tahab tänada. Eestlaste suhtes tuntakse siin siirast tänutunnet, mis soojendab meie kõigi hinge. Seejuures algab iga kokkusaamine käesurumisega, millele järgneb palve, mille peab üks kollektiivi liikmetest. Sama toimub lõpetamisel. Kokkuhoidmine, üksteise toetamine on Ghana rahvale väga oluline. Oma mätta otsast vaadates ütlen, et vaatepilt, kus õhtul kell 7 tulevad lapsed pea täies koosseisus kooli juurde ja tähistaevast laseri abil leitud tähtkuju nime kõik koos kordavad ning püüavad üles kirjutada, jääb meelde eluks ajaks. Ja kui pärastpoole, kui teised pimeduses tantsu löövad, tulevad mõned huvilised veel samas õues arvuti juurde, kus enne taevas nähtud tähtkujud Stellaariumi tarkvara kasutades üles veelkord otsivad ja lõpuks veel tagasi tänama tulevad, on minu meelest küll üks puhas õnnetunne. Ja koju sõites on teed täis lehvitavaid lapsi, kes gruppides taas kodu poole kõnnivad. Ütlesin eile pärast Kongo Senior High Schooli´ist naasmist, et oleks aeg juba ühte natukegi vähem positiivset kogemuse omanikuks saada. Ja mind võeti kohe kuulda. Pärast pikka logistamist ühte primary’sse selgus, et tähistaeva vaatlused taanduvad sel õhtul tolmu seest paistvate valguslaikude tuvastamiseks. See-eest saabuva päikesevarjutuse mudeldamiseks sobis tolmus hästinähtav taskulambi valgusvihk suurepäraselt. Ja täna hommikul on taevas taas puhassinine. Taaskohtumiseni Mart Kuurme

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar