laupäev, 24. mai 2014

Mõtted ühe otsaga tulevikus



Tere jälle. Kolm nädalat saab nüüd siin kohal oldud. Otsus teha oma kolmekuune missioon  kahes osas saab hindeks 10 kümnest. Esiteks – mida ma oleksin teinud siin kolm kuud järjest oma sisetunde põhjal kaasavõetud ühe kohvritäie asjadega? Sest ole sa kui ettenägelik tahes, ei suuda sa seal kauges Eestis uskuda, et siin tehakse põhikoolis sellist elektroonikat, millele  Eestis gümnaasiumiski paljud pihta ei saa. Ilmsesti on asi vales ajastuses. Sest kuldse uudishimu iga, kus peaaegu kõik huvi pakub, saab paraku juba enne põhikooli  lõppu läbi. Igal asjal oma aeg. Aga mis elektroonikat oleksin ma siin teinud ilma  mai alguses  kaasatoodud vidinateta?  Ilmselt kirunud  ennast, et siia tulin. Nüüd aga on tempo nii kõrge, et mingist Bolga-päevast nädala sees ei saa juttugi olla. Kuus tundi elektroonikat päevas, siis liiter mahla hinge alla ja pikali. Mingid mangopuu all istumised ei tule mõttessegi. Teine   õigustus oma missiooni kaheks jagamiseks on siinne kliima. Jah, ega detsembris enam siin liiga palav olnud. Vast parim aeg siia tulla ongi novembriks-detsembriks, nii nagu ameeriklane David juba viis aastat järjest on teinud. Aga praegu on päeval pidevalt 35 -38 soojakraadi.  Pidev soojus mõjub ajudele isegi kolme nädalaga. Olen hakanud asju ära kaotama, unustama. Õnneks küll ainult oma isiklikke mitte elutähtsaid asju. Praegu näitab kell 03:56 öösel. Uni läks ära, sa ei maga ju kogu pimedat aega täis, st 12 tundi järjest. Toalaes tiirutab helikopteri tiivik täistuuridel.  Ikka on 30 kraadi. Käisin korraks õues ka. Seal ka 30, kuid looduslik tuuleke jahutab paremini.  Muide, elan siinses lossis aeg-ajalt täiesti üksi. Sest maja teine elanik  käib nädalavahetustel oma päriskodus. Praegu on aga  järjest  3 vaba päeva. Sel esmaspäeval on kogu Mustal mandril puhkepäev.   Ka koos puhates võib tunda ühtsust.  
Natuke veel toasoojast. Kui on elekter, siis pole hullu. Kuna dušš on toas, käid aeg-ajalt end kastmas. Higi jätab inimese maha heameelega. Vesi on kogu aeg  soe, ei jahuta. Aga niiske nahk, kust vesi aurub, jahtub ikkagi. Kuid elektrit igal öösel ei ole. Siis tuleb heita pikali märjalt. Ja seda iga tunni-paari järel. Õnneks enamasti hakkab tiivik hommikupoole ööd pöörlema. Miks ma sellest soojast nii palju räägin? Mulle meeldib siin ju väga. Tõsiselt! Aga sellepärast räägin, et justkui  kõlas kusagil, et üks vabatahtlike paar tahab siia terveks aastaks tulla. Mõelge hästi järele. Magage kuu aega 30 kraadises saunas. Siia tasub mu meelest tulla intensiivselt tööd tegema. Suvitusrajoon on mere ääres. Samas – see  ameeriklane, kes keda tänupühal Davidi juures kohtasime (64-aastane rahukorpuslane), oli Ghanas olnud 2 aastat järjest ja väga rahul. Aga minu teada ta ei elanud Põhja-Ghanas, vähemalt mitte kogu aeg.
Eile tegin inventuuri. Tabelis on ilusasti kirjas, mida ja mitu välja jagada on. Teleskoobi võtan kaasa. Ja tagasi  tahan siia tulla. Küllap tulen ka. Nädala ja paar päeva teen veel tunde. Tunnen, et rohkem ei taha. Tahan tagasi tulla, kui koolides on elekter. Teooriat õpetada vaid kriidi ja värvitud seina abil pole õige. Seni on õnnestunud videoprojektorit kasutada vaid ühes koolis. Muide, neil on endil ka selline riistapuu olemas. Aga õpetajad ei tea, kas see  töökorras on. Ja tahan näha ka seda, kas, kes ja kui paljud eestlaste annetusi kasutanud on. Kui on, tasub taas kohvritega tulla.
Homme peaks saabuma Silver. Kohtumiseni Mart

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar