laupäev, 29. november 2014

Koolitaja koolitumas

Õpetajate koolitused on nüüdseks ühel pool. Viimast koolituspäeva oli lausa kahju lõpetada....neid päevi nautisin kuidagi eriliselt, eriti. Üks asi on õnnestunud koolituspäev teatud piirkonna õpetajatega, teine asi aga ka koolituse mõju ja efektiivsus. Siiani on minu kõrvadeni jõudnud vaid positiivne tagasiside ja seda olen kuulnud isegi koolidirektoritelt, kes minu koolitussihtrühm üldse polnud (nemad on kuulnud õpetajatelt). Printisin oma metoodikakogumikke juurde ja plaanis neid veel jagada.

Iga koolitusel osaleja sai minu poolt tunnistuse, palusin sellele allkirja haridusameti juhilt ja ametlikku  Ghana Education Service pitsatit.

Tunnistused minu koolitusel osalenud õpetajatele, ootavad haridusameti juhi signatuuri.

Olen tänulik iga pisiasja eest, mis viis koolituse õnnestumiseni. Tänan haridusameti koolitusjuhti Martinit, kes andis mulle üsnagi vabad käed, usaldas mulle kogu Nabdami piirkonna koolide õpetajad, mõistis. See, et teda alati telefonitsi kätte ei saanud või teda sageli kontoris polnud, ärgitas mind iseseisvale organiseerimisele ja oli seeläbi isiksuslikult arendav.

Olen tänulik endale, et Eestis juba siinsete õpetajate koolitusteks valmistusin, kogusin kogu perekonna ja sõprade abiga vajalikke vahendeid selleks (nt leivakotisulgureid, Saaremaalt sai nöörivabrikust küsitud nööri, Koplist  Paaveli kaltsukast ostetud raamatuid ja õppemänge kokku jne (kuubis) - üle 20 kg sai Eestist  toodud seda kraami, mis oma panusena Kongo küla õpetajatele, õpilastele ja külaelanikele laiali jaotasin. Olen tänulik  Nabdami piirkonna alapiirkondade superviisoritele, kes aitasid kutseid koolidesse laiali viia. Olen tänulik õpetajatele, kes ilma transpordi- ja kohaletuleku hüvitiseta siiski kohale tulid ja aktiivselt kohal olid ja rõõmsalt kohalt ära läksid. Aitäh!
Osa Eestist kaasa ostetud ingliskeelseid raamatuid Kongo küla õpilastele.

Üks õpetajate lemmikumaid meetodeid minu läbiviidud loov- ja aktiivõppekoolituselt oli "Nöörimuinasjutt" (String story), selleks vajaminev nöör pärineb Saaremaalt ühest nöörivabrikust - aitäh!

Juba septembri alguses, kui haridusametil esimesel visiidil olin, avaldasin soovi ka ise mõnel koolitusel osaleda ning vajadusel ja võimalusel abiks olla.  Tean, et koolitusi on päris pidevalt (Mis on väga tore!), kuid kahe kuu vältel ma konkreetset kutset ei saanud. Ikka aegajalt küsisin nii haridusameti juhilt kui training officerilt, aga alati sain vastuseks: "Järgmine nädal on, annan sulle täpse kellaaja homme teada..." Ja alati tuleb ju järgmine homme... Ükskord "homme" olin juba minemas Bolgatangasse direktorite nädalapikkusele konverentsile...

Kui õpetajate koolitusel osalemise sertifikaadid allkirjastamisele viisin, sain poole kõrvaga teada, et paari päeva pärast on koolitus direktoritele...koolijuhtimisest...ümber nurga juttu ajades täitis minu kaval plaan end sinna ka pressida eesmärki ja nii jutu käigus saingi kutse.
Endisest piirkonna ainsast keskkoolihoonest on saanud tänaseks tihedalt kasutatav koolituskeskus.

Ametlik algus oli 8.30 hommikul, koolitusjuht ütles, et ma tulgu üheksaks. Läksin üheksaks, koolitaja oli kohal ja....see oli ka kõik....minul juttu koolitajaga Ghana haridussüsteemi teemadel jagus...vaikselt hakkas siis  mootorrataste põrinal erinevate koolide juhte tilkuma.

9.30 Saime juba ruumi sisse ja võtsime istet. Mõnikümmend tähtsamat pead oli kohal. Kuna koolidirektoritega olen tuttav, siis juttu jätkus....ja aeg läks. Miks koolituse algus venib, seda isegi keegi ei küsinud, veel. 

Kell on kümme läbi, mõni direktor on oodanud üle tunni aja, mõni alles astub sisse....aeg läheb, minul on kasulikud minutid, annan tagasisidet õpetajate koolitusest, vahetame mõtteid koolijuhtidega jne...

No nii, ja ainult üle kahe tunni tuligi vilksti oodata, kui koolitus võiski alata. 10.40 alustas haridusametnik üldise infoga, tutvustas päevakava (üldteema on eduka kooli juhtimine). Rõhutas, et igal koolil peab olema logiraamat, kuhu iga kooli külastaja registreerib oma visiidi põhjuse ja kinnitab allkirjaga. Pean ütlema, et enamus koolides on see olemas ja neist omakorda enamus seda ka on lasknud mul enamus kordadel täita. Sõna "enamus" ei ole eelmisel lauses kolm korda asjata...

"BECE (meie mõistes põhikooli riiklikud lõpueksamid) tulemused on Nabdami piirkonnas langenud. See on halb uudis. BECE tulemused on ka kogu riigis langenud. Keskmine sooritusprotsent on 48%." Valdav osa direktoritest hõiskab ja plaksutab käsi, tore kuulda, et teistel ka halvasti läheb...."Kas me tahame langusega tõesti kaasa minna? Selleks me siin täna olemegi, et seda muuta, et õppeedukust meie koolides tõsta". Üks õpetaja võtab sõna ja minu arvates mõte on väga õige: "Koolitades vaid direktoreid ei saa tõsta õppeedukust, see sõltub eeskätt õpetajatest."

Püüan olla hinnangutevaba ja lihtsalt kogeda hetkereaalsust, sisimas taob trumm aga aina kiiremas rütmis aina valjemate helidega: distsipliin on kui keset tihedat turupäeva....laadamelu ja meestenaljad. Mõni üksik naisdirektor on siiski ka.

Küsingi enda kõrval istuvalt naiskoolijuhilt, kellel ka väike laps kaasas koolitusel, et kas on mõnevõrra raskem olla naisjuht, enamus on ju mehed nii direktorid kui õpetajad kui haridusameti töötajad. Ta vastab, et peamiselt sõltub see meeskonnast, kui on rohkem naisi koolitöötajaskonnas, siis on raskem...
Väikelapsed on alati kaasas ema või isaga, ka koolitusel või tööl.

Jagatakse rolle, kes mida peaks nende kahe koolituspäeva jooksul tegema. Keegi pakub, et Liina võiks olla protokollija....üritan puigelda ja välja vabandada end sellega, et pean poole pealt ära minema, mis on ka tõsi, laste lugemistunnid ootavad. Lärm on kõrvulukustav...Lõpuks koolitusjuht ütleb, et ärgem raisakem aega, olgem tõsised ja töised, koolidirektor peaks käituma täiskasvanule kohaselt ja olema eeskujuks.  Tagantreast kostab lause: "I am hungry!" - ma olen seda juba kuulnud....enda koolituselt, ei imesta. Jagatakse gaseeritud jooke ja küpsiseid. Koolituse teemaga pole veel alustatud, kell näitab veerand tundi üle 11.

Krõbistamise ja kulistamise ajal siiski koolitaja alustab. Esimene alateema on kooli valitsemine: kellel on koolis võim? Kes teeb otsuseid? Kes majandab rahaga? Elav arutelu, on asjalikke, on vähemasjalikke, on üksteise mahategemist, on ülerääkimist.

Järgmised arutelupunktid: milliseid väljakutseid tuleb koolidirektoril vastu võtta? Ehk milliste probleemidega silmitsi seista. Toon siinkohal välja koolitatavate mõned vastused, mille endale üles märkisin:
  • koostöö õpetajatega ebaõnnestub;
  • hirm lapsevanemate reaktsiooni ees;
  • takistused kommunikatsioonis;
  • läbipaistvuse puudus (eriti raha kasutus);
  • koolireeglite mittetäitmine;
  • võimuvõitlus, alluvad ei respekteeri direktorit;
  • erinevate osapoolte ebaadekvaatsed teadmised, erinev haridustase (nt lapsevanemad, PTA (Parents and Teachers Association) liikmed jne) - nn lollile selgeks ei tee.
Mulle tundub, et tõsiselt võtavad koolitust vaid mõned. Mõni mängib telefoniga, paar direktorit magavad varjamatult, mõni vaidleb täiesti tühiste, asjassepuutumatute detailide pärast, kaaskond kulutab minuteid naermisele.
Koos mõne koolijuhiga magab kasulikku und ka see väike preili laua peal.

Millised on hea koolivalitsemise tunnused?
  • demokraatlik juhtimisstiil;
  • avatud meel, õiglus, loovus, innovatsioon;
  • täpsus (!?!);
  • läbipaistvus;
  • aina paremad tulemused - selle peale tekib sõjaolukord....
  • kooliskäimise kõrge protsent või vähemalt progress... "Aga mõned ju kolivad teise linna. Kas ma peaks siis käima ja veenma ema-isa, et ärge kolige, muidu ma ei juhi kooli hästi...". Vahetan  seepeale üksteistmõistvaid  pilke siinse erakooli direktoriga....enamus naerab laginal. Meie kaks mitte
  • regulaarsed koosolekud, protokollid (õpetajad + direktor; PTA, SMC jne).
  • selge visioon.

Rõhutan, et koolitus on organisatsiooni juhtimisest...seega koolitaja on juht siin ja praegu... Tänan ja teen sääred sobival hetkel. Mis sest, et sisuliselt targemaks ei saanud, kõike teadsin ka enne, sain aga väärt kogemuse direktorite käitumisest ja koolituse haldamisest.
Koju jõudes avastasin ma kotist üllatuse: minu paariline koolitusel oli pannud mulle lõuna kotti, imemaitsva pontšiku ja kotikesed paisutatud riisiga - südantliigutavalt armas!

Seesama Gane-Asonge õpetaja seotas mu kotti salaja osa oma lõunast. Pildil esitleb ta Mondo toetusel koolile ostetud spordivarustust (riietus + pallid)

Direktoritest rääkides tuleb mainida ka Laagri kooli ja Yakoti kooli partnerlussuhteid. Alloleval pildil kingin Yakoti koolidirektorile käekella, mis on saadetud justnimelt Laagrist!
Kingitus Laagrist Yakotile.


Nagu minu blogijugeja ehk mäletab, heegeldan ma tühjadest kilekottidest matte, kausse  jne. Ja ega ma seda teadmist kitsilt endale ka hoia, ikka hea meel, kui saan kogukonna jaoks miskit ära teha. Ja kogu planeet Maa säästmise jaoks. 
Taaskasutus.

Olen näidanud heegeldamist ühele nunnale, mõnele lapsele, mõnekümnele õpetajale ja nüüd ka hakkajale tulevasele moetudengile.
Barbara läheb jaanuarist õppima moedisani, täna disanime kasutatud kilekotte millekski kasulikumaks.
Koolitaja on koolitanud ja koolitatud.





Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar