reede, 28. november 2014

Liina koolitusmeetodid rakenduses

Eelnevalt kokkuleppimata ühe kooli juurde jõudes ja vaikselt tähelepanu tõmbamata klassiruumi aknaluukide taga hiilides ei suuda oma kõrvu uskuda. Käimas on tund, kus õpetaja kasutab üht loov- ja aktiivõppemeetodit, mida nädal varem koolitusel tutvustasin. Lapsed on tegevusse haaratud. Olen üllatunud, positiivselt, ja  liigutatud, südamepõhjani.

Üks minu Kongo küla lähetuseesmärkidest oli ka näha, kas minu koolitustel õpetajatele tutvustatud meetoditest kasvõi üks ka reaalses õppetöös rakendust leiab. Sestap rääkisin koole muudel peaeesmärkidel külastades ka minu koolitusel osalenud õpetajatega. Tagasiside, nii kirjalik (anonüümsed ankeedid) kui ka suuline on siiani olnud vägagi positiivne. Õpetajad on öelnud, et koolitus oli neile kasulik ja kindlasti kasutavad õppemeetodeid oma töös. Ühes koolis olla isegi minu koostatud materjal teistelegi õpetajatele lisaks paljundatud. Rõõm, rõõm, rõõm!

Et rõõm poleks kaaluta, siis leppisin mõne õpetajaga kokku tunnikülastuste osas, st tahan näha tunde, kus koolituselt püütud meetodid on reaalselt rakenduses. Ja ühest nähtud tunnist allpool väheke lähemalt. Kaks tunnivaatlust on veel järgmisel nädalal plaanis.
6. klass on inglise keele tunniks valmis

Ainetund. Inglise keel. Lugemistund  (English Language. Reading)
Klass: 6.
Õpilasi klassis: 34 (muidu 38, neli puudujat)
Teema: HIV/AIDS
Näide õpiku ülesehitusest

Tund algab tervitusega. Õpetaja kirjeldab üht haigust, õpilased peavad arvama, millega on tegu (väga hea! aktiivõppe üks eesmärke ongi ju panna laps ise mõtlema ja tegutsema!). Õpilane, kes õigesti vastab, saab tunnustava plaksutusrütmi ülejäänud klassi poolt. Õpetaja kirjutab teema tahvlile: HIV/AIDS.
Vastamiseks tõustakse alati püsti.

Jagatakse õpikud  (sel klassil on vedanud, neil on õpikud olemas!) ja õpetaja loeb HIV/AIDS-teemalist teksti valju häälega ette, lapsed jälgivad. Õpikust allajoonitud sõnad kirjutab õpetaja ettelugemisejärgselt tahvlile. Hääldatakse mitu korda neid kõiki sõnu kooris, õpetaja selgitab kõikide sõnade tähendust. Õpetaja pöörab tähelepanu õpilaste istumisele, seljad minu ees on järsku poole pikemad laste sirutusest.

Minu arvates seletab õpetaja sõnu väga hästi, kasutab lõpetamata lause meetodit, st alustab lauset ja lastel tuleb see õigesti lõpetada. Õpetaja loob selgitades seoseid teiste õppeainetega (nt protection - ainetunnist R.M.E (Religious and Moral Education, meie mõistes inimese- ja ühiskonnaõpetus) seostab ära looduskaitsega (environment). 


Aktiivsed õpilased
Liigse aktiivsuse eest aga pannakse seina äärde seisma...

Seejärel loetakse õpiku tekst uuesti lausete/osalausete kaupa, õpetaja loeb ees, lapsed järgi. Siin tahaksin sekkuda, kuna lapsed küll kordavad kenasti järgi, aga nad treenivad mälu, mitte lugemisoskust, sest nad ei loe kaasa, vaid kordavad kuulmise järgi.  Üks poiss, kes juba mitu minutit teisi on seganud, saadetakse klassi tahaossa seina äärde seisma.

Tekstiga ühele poole saanud, asub õpetaja tööle uute sõnadega. St kasutab jällegi minu koolituselt saadud meetodit (Guess the word/Hangman) - tuleb arvata sõna, igale kriipsukesele vastab üks täht, hea harjutus kirjapildi, lugemise ja häälduse seostamiseks inglise keeles. Õpetaja teeb lihtsa näite, selgitab, milleks mäng/meetod hea on. Lapsed on haaratud ja nii mõnigi ärkab ja aktiviseerub. 
Nt D... ... ... ... ... ... (disease - tõlkes "haigus"). Üks õpilane kirjutab tahvlile (teismeline vajab liikumist!), teised vihikusse, nuputavad. 
Arva sõna!
Järgmine kasutatav meetod. Segipaisatud tähed (Unscrambling game).  Õpetaja jällegi selgitab esmalt lihtsa näitega, siis asub tunnisisuga seotud sõnade juurde. Nt caafri - Africa; freer - fever; SAID - AIDS jne). Õigesti vastanuile plaksutatakse, nii äge mõte, ei väsi ennast kordamast! Virgutuselement ja tunnustus ühes!

Seejärel loetakse kogu tekst veelkord üheskoos läbi. Näha on, et õpilased on väsinud ja kipuvad juba lõunavaheajale (Siin on lastel kaks  pooletunnist vahetundi päevas, ülejäänud tunnid on jutti, vahetunnita).

Uurin samal ajal õpikut. Iga teema on õpikus jaotatud 5 osaks: kuulamine ja rääkimine (listening and speaking), grammatika (grammar), kirjutamine (writing), lugemine (reading) ja raamatukogutöö (library work) -huvitusin, et milles see viimane seisneb, st nt seal ideed, mida teha raamatukogus (mine leia selleteemaline raamat või artikkel jne - minu jaoks jäi see küll küsimärgiga, sest lisaraamatuid tean siin vaid mõnel koolil neljakümnest...). Panin ka tähele, et kirja kirjutamist õpetatakse paremjoondusega ning et õpikus ei ole mitte fotod, vaid joonistused argielust. Need mulle meeldisid, väga ehedad.
Näide õpiku illustratsioonist.
Näide õpiku illustratsioonist.

Nagu siinse tunni tüüpülesehitus ette näeb, siis uuele osale järgneb harjutus ja selle hindamine.

Võetakse vihikud ja hakatakse tegema etteütlust (dictation). Õpetaja ütleb kuus sõna, mille õpilased kirjutavad vihikusse ja siis toovad vihiku õpetaja lauale.

Järgneb minupoolse tagasiside andmine õpetajale ja analüüs tunnist. Samuti annan üle kingitusena õpetajale toodud õppevahendid.
Õpetajale kingiks
Mulle meeldis tund, kuna nägin, et õpetaja kasutas aktiivõppemeetodeid ja eesmärgipäraselt püüdis õpilasi mõtlema panna, samas oli tund loomulik, mitte nn näidistund mulle.


 Vestluse käigus räägib õpetaja ühtlasi, et kool on otsustanud teha mõndade klassidega lisatunde, kui õpetajad ka nõus, et lapsi paremini järgi aidata. Uskumatuna kõlab, et lisatundides peavad õpetajad kasutama eraldi ostetud kriiti, mitte seda, mis koolile riigi poolt ostetud. Pidid tulema haridusametist kontrollid....et sa ikka õiget kriiti kasutad....!!!



Koolis kasutatav kriit on riigi poolt koolidele antud ja seda ei tohi müüa.

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar