reede, 14. november 2014

Nr. 7- Mis värvi on minu Ghana? Osa 2.


Alustasin oma Ghana elu värvidena kujutamist paar õhtut tagasi. Aga uni võttis võimust ja nüüd on täpselt õige aeg järje loomiseks. Kongo küla on viimased 4 päeva olnud elektrivaba! Selleks et moodsaid sidepidamisvahendeid laadida, pakkisime hommikul asjad ja põrutasime lähedal asuvasse kooli.  Gorugi kooli katusel ilutsevad juba paar aastat päikesepaneelid, mis on hangitud sõpruskooli Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi toel. Täna on meie kord raplakatele tänulik ollaJ!

Gorugi õpetajate tuppa, mille me asustanud oleme, astub sisse väike koolitüdruk ja küsib võtit. „Aga mis võtit Sul vaja on?“ pärime meie. Tuleb välja, et meie mootorratas on kiirelt liikuva päikese tõttu vilust väljas ja kohalikud soovivad abivalmilt selle uuesti varjulisse kohta parkida. No jälle on põhjust siiralt tänulik ollaJ!
Ja nii iga päev! Pisiasjad loovad päeva ja maailma. Oska vaid lahti lasta asjadest, mis Sind õnnelikuks ei tee!:). (Tarkustera FB-st).

Kollase-PRUUNI kirjut koolivormi kandvad lapsed tulevad vahetunnil aknale uudistama, et mida need valged juba mitmedat tundi seal arvutite taga teevad. Nende arvuti tund tähendab „kuiva trenni“- teadmisi saadakse raamatust ja plakatitelt ning reaalse arvutiga puutuvad lapsed loodetavasti kokku kunagi lähemas ja rikkamas tulevikus. Lapsed on lõbusad, rõõmsad ja enamasti lihtsalt väga tänulikud selle eest, et saavad koolis käia ja teadmisi omandada.

Vaade õpetajate toast koolihoovi.

Aga nüüd siis tagasi minu värvilise Ghana juurde! PRUUNIST oli ülal juba juttu, aga selle värviga seoses ei saa üle ega ümber Kongo küla naiste kätetöö kiitmisest! Kui natuke nupudata, katsetada  ja lasta osavatel kätel tööd teha, on tulemuseks näiteks arhalise mustriga ranna ja/või turukorv- seda testisime korvipunumise koolitusel. Saime tuttavaks ka nahameistritega ja  on valminud meie esimesed  päris oma korvid-kotid!

Stella on üks tublidest punujatest!

Taevas ja vihm- enamasti SINISED! Puhta selguse värv on pea igal hommikul koos päikesega Kongo taevas! Ja vihma sajab siin ka, kuigi ainult vihmaperioodil. Sadu on tugev, kuid üsna lühiajaline. Vaatamata sellele  võib vihm kohalike elanike elurütmi peapeale keerata. Meenub üks õhtusöögivestlus, kus meiega koos einestav piirkonna haridusjuht hr. Azure väitis, et tema alluvad ei pruugi vihmsel hommikul õigeks ajaks tööle jõuda! Sest sajab! Kuna samal õhtul oli teemaks ka joogivee kottide nutikas taaskasutamine, siis pakkus hr. Azure, et veekoti kilest võiks tema 26-le alluvale vihmakeebid õmmelda! Igati äge idee! Joogivee pakendist on meie osavate käte ringis valminud juba nii mõnigi toode, eriti edukas on olnud õpetajast vabatahtlik Liina!

Veekotist istumismatiks! Foto Liina Saaremäe

Ka kannatlikkus värvus minu jaoks täna tugevaks siniseks. Vaatamata sellele, et üritan vaadata elu  Kongo naiste  silmadega ja arvan ennast olevat rahulik inimtüüp, siis alati ei õnnestu olla naeratav, tasakaalukas ja kõike 3 korda üle seletada. Näiteks olen proovinud kohalike õmblejannadega teha aafrikapärastest kangastest kinke-, mündi- ja kosmeetikakotte. Tulemused on olnud väga erinevad, kuid kindlasti on see projekt, millesse tasub veel aega ja energiat suunata;)!

Kinkekotte ja pinaleid kohalikest kangastest

Mulle tundub, et tähtsam kui VÄRV on siinkandis MUSTER! Kirgas, KIRJU ja silmatorkav. Elu võib olla lihtne ja vaene, aga valame kangastesse värvi!

Monica ja Akanima oskavad peale punumise ka modellitööd hästi teha:)!

Muster! Muster! Muster!

Värvivikerkaare tasakaalustuseks võiks tutvuda HALLIGA. Aga seda tooni siinmail justkui pole. Muld ja tolm on punased, päevad päikeselised... Ainuke hall pilt tuleb ette kullakaevandusest- noored tüdrukud jäid fotole küll naeratades, aga töö sõelujana ei ole kindasti lihtsate killast. Et pere toidulauale lisa teenida või siis kooliraha koguda, on vaja töötada usinalt ning pidevalt- ka keskpäevase lõõmava päikese all ja enda tervist ohtu seades. Kaitsekinnaste  ja –maskideta  kasutatakse kulla kokku kogumiseks kasutatakse elavhõbedat!

Kullalombis!

Kas oled söönud papaiat, mis on imelist neoon-ORANZI tooni ja sulab suus!? Praegusel aastaajal võiks peaaegu et papaiadest toitudaJ! Või siis vahelduseks võtaks apelsine, mangosid ja arbuusi ka! Viljad ei ole küll päris siit Ghana põhja osast pärit, aga kodumaised on need sellegi poolestJ! Ja hind on rahakotisõbralik! Täna sain Kongo turult kotitäie mangosid (see on siin külas selline defitsidilaadne kaup) 2 GHCga- see teeb siis umbes 0,5 Euro senti kilo.

"Viib keele alla!" Foto Marcos Santos


Oranzi valgusega täitub õhk, kui algab minu lemmikaeg päevast. Nii kella 4-5 pärastlõunal annab kuumus tasapisi järele ja päike hakkab ennast kella 6-ks loojumiseks ette valmistama. See on lihtsalt nii mõnus aeg!

Vutti saab taguda kuni loojanguni!

VÄRVITU on väga oluline värv. See on kõikehõlmav! Just nagu Jumal! Jumalast räägitakse siin palju, temast kirjutatakse palju- nii majadele kui transpordivahenditele. Teda austatakse, ta toob lahendusi ja leevendust. Arusaamatus tekib, kui küsitakse meie eestlaste suhet Jumalasse. Seda on raske kirjeldada- eks teate seda isegiJ!

Tagasihoidliku BEEZIGA meenuvad mulle Ghana traditsioonilise savimajad ja Sergio. Mõnusad ümarate vormidega majakesed liidetekse ühe „õuega“ tervikuks savist põrandaga. Sergio on aga vabatahtlik Diana sõber Sitsiiliast, kes pani saabumisele järgneval päeval käed külameeste ehitustegevusele külge ja nüüd on juba „masteri“ kraadi saanud. Mulle meeldivad väga avatud ja hakkajad inimesedJ!
Savimajade ümarad vormid

Uudishimulik:)!

TRIIBULINE- ma tean, et triibuline pole värv. Aga mängime nii, et hetkel on! Ma nimetan endamisi triibuliseks oma emtsioone siin. See on selline multikirju erineva laiusega triipude  kogum, mis voolab ühest hommikust teise ja ühest tegevusest järgmisse. Mul on tunne, et turvalisuse ja argirutiini filter on vahelt ära võetud ja ma näen ka ennast palju selgemates toonides, kui koduses Eestis. 
Minu Ghana on igal hetkel ise värvi! Ja just sellisena ongi ta kõige võluvam!

Tervitan ja saadan sooja!
TriinJ

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar