reede, 28. november 2014

Siiani parima koolituse algus: "Kus me kohaloleku tasu on?"

Meenutus lähiajaloost...

On varahommik, olen motika sadulas oma kompsudega jõudnud Kongo külast 25minutilise kiirema sõidu kaugusele Pelungu turule. Täna on jällegi päev, mille veedan kohalikke õpetajaid koolitades. Turult on vaja osta külma joogivett ja küpsiseid õpetajatele. Uurin mitmest konteinerkioskist ja mudamajapoest, kuid kellegi pole nii suures koguses vett külmikus või pole külmikut üldse. Elekter on nüüdseks tagasi kogu piirkonnas küll. Eks siis võtame kõik, mis üksikute kilekotikestena joogivett olemas on. Laome müüjannadega kilekotivett suuremasse kilekotti, olles maksnud koguarve, kui teen juttu, et vajaksin ka tšekki...st mul on tšekiraamat endal olemas, vaia vaid müüja allkirja. Veepakkidega tuuseldades ei märka, et raha vastu võtnud müüja on hetkega kuskile haihtunud. Hmm....aga allkiri? Mõni minut naabermüüjatega tulihingeliselt seletades ja selgitades selgub, et müüja olla koju läinud (äri niisama jätnud?), aga allkirja ma temalt nagunii ei saavat, kuna keskealine naisterahvas kirjutada ei oskavat, isegi mitte oma nimetähti. Selle ajaga on minu ümber kogunenud kümmekond inimest, kes kõik samal ajal rääkida tahavad ja seletavad kohalikus keeles, miks nad pole saanud koolis käia... lõpuks selgub, et sama poega on seotud ka minuga kaupa teinud naise poeg, kel natuke kooliharidust on ja oma nime kirjutada oskab....Pidulikult on allkiri tšekil olemas ja Sekoti suunas mõnekümneminutiline sõit, üle 30 paki vett bensiinipaagil, jätkub.


Mõningaste ponnistustega on ka koolitusruum kiirelt korda seatud ja pingid-toolid vajalikul hulgal olemas (selle koolimaja lapsed istuvad koolitunnis koolimööbli puudumise tõttu maas ja õpivad/kirjutavad põrandal).

Kukk on  koolitusaega kirenud, aeg on alustada. Õpetajad on kogunenud traditsiooniliselt puu alla, enamus istub veel mootorrataste seljas. Liginen siis rõõmuga ja kutsun lahkelt tuppa. Esimene lause, mida aga viisaka tervituse asemel kuulen, on: "Kus on meie kohaleilmumise tasu? ("Where's our appearance fee?") Me ei tule enne mootorratta pealt maha, kui sa meile raha annad. Ja mis kell lõuna on?" Tunnen, kuidas esimest korda Ghanas oleku aja jooksul endal selja sirgu pean ajama ning kehtestava kõnestiili kasutusele võtma. Ei, ma ei ärritu väliselt, sest ega nemad ole süüdi, et siinne olukord lihtsalt on selline: koolitusele tulemise eest saab koolitatav raha, samuti snäkke, lõunasööki, transpordihüvitist jne. Teadsin ju seda, seepärast ka koolitusjuhiga haridusametis rääkides rõhutasin, et selliseid hüvestid mina ei paku, olen vaid vabatahtlik, kes oma pedagoogilist kogemust tahab kohalikele õpetajatele jagada. Selgitan rahulikult (ent konkreetselt) tänase koolituse põhiolemust, puudulikku eelarvet ja ka seda, et koolitusel osalemine on vabatahtlik, kes soovib, võib lahkuda kohe, kes aga tahab end ametialaselt täiendada ja osa saada praktililisest metoodikakoolitusest, võib sisse astuda ja nime kirja panna, pakun külma joogivett, küpsiseid, pastakaid ja koolitusjärgselt haridusameti direktori allkirja ja pitsatiga tunnistusi. Kuulen veel inglise keeles lauset, et mis mõttega siin olla, kui raha ei saa, ja lahkun klassi.

Ärevus on sees küll: no nii,  mis sellest loost nüüd saab....aga saab see, et kolme minutiga on kõik kahtlejad klassis, nimed kirjas ja võimegi alustada. Paar õpetajat veel puudu, kes ka esimesete õpvõtete ajal tulevad. No vot need minu ettevalmistatud jäälõhkumisharjutused lähevad täna küll nagu rusikas silmaauku, sest on ju jääd, mida purustada...

Jääd lõhkumas

Virgutus- ja keskendumismeetod: Hands up!

Emotsioon hüppas koolituse arenedes väga kiiresti miinuste pügalalt plussi, reaktiivina. Ausalt. Siiani parim õpetajate koolitus, mille läbi olen viinud. Kõige efektiivsem, loovam, asjalikum, aktiivsem. Rõõmsam!

Vabatahtlikult Aafrika õpetajaid koolitamas


Einsteini  loovuse ja uudisimu puudutavate tsitaatide põhjal tekib elav ja nauditav arutelu, Grupp on mõnevõrra väiksem, kui eelmises piirkonnas, kus koolitust tegin, ja väiksem grupp ongi palju parem, vahetum, personaalsem, kasumlikum.

Näide sellest, kuidas trips-traps-trulli mängu (Tic-tac-toe)  aktiivõppemeetodina tunnis (paaristööna tunnisisu korrates) kasutada.

Tagasisidelehtede täitmine


Ja millegipärast ei kippunud keegi koolituselt varem ära....vastupidi, enamus jäid veel joogiveekilekotist heegeldamist õppima ja lisaküsimusi esitama.

Sel korral olid kõik koolitusel osalejad mehed.

Olen tänulik ja täis positiivset energiat! Lõpp hea, kõik hea!




Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar