pühapäev, 18. jaanuar 2015

Ken kalevna

Minu selle nädala uus tööfraas on ken kalevna, mis tähendab Nabti keeles come and go (tulen ja lähen), midagi kohtume peatselt sarnast. Kohalikud on õnnelikud kui üritad nende keelt kõneleda ja nii mõnigi kord on mulle nördinult otsa vaadatud kui selgub, et ma ei räägigi Nabti keeles. Ürita siis selgitada, et oled alles uus tegelane siin külas ja fookus on muudel väljakutsetel kui keeleõpe. Igatahes põhi viisakusfraasid olen selgeks saanud ja ken kalevna on olnud hea lõpetus kooli ja haridusametnike kokkusaamistel, tahan ma ju neid kõiki uuesti koolitustel näha. Haridusameti plaani järgi pidin külastama 5 kooli, aga nädal oli produktiivsem ning jõudsin käia kokku 9 haridusasutuses. Kõikide juhatajaid kohal ei olnud aga esimene positiivne kontakt sai loodud ning nendepoolne huvi koostööle tundus olevat suur. Alguses oli küll tunda veidi kõhklevaid noote, sest pisike peenike naisterahvasei mõju just väga tõsiseltvõetavana, aga kui sai selgeks et ma ei ole päris kahekümnendate alguses ning kogemustepagas juba päris suur oli suhtumine oopis teine. Nii nagu minul on raske kohalikele naistele vanust pakkuda ning tavaliselt pakun kõiki vanemaks, sest raske töö ja pidev vee ning laste kandmine teeb oma töö, siis sama on ka neil, vaid selle vahega, et eurooplannadele pakutakse pigem pisemaid numbreid. Igatahes arusaamatuste vältimiseks tegin oma hariduslikust kreedost ja koolitustest väiksed infovoldikud, mida saab koolijutidele näppu pista. 

Kohalikud naised vananevad kiiresti raske töö tõttu

Olen ka mõnele koolile pakkunud teadustundide tegemist ning koolisisest koolitust ja tundub, et sellest ollakse vägagi huvitatud. Nii nagu meilgi on ka siin väga erineva tasemega koole ja ärksamad juhid taipavad, et vanaviisi enam minna ei saa. Maailm on muutumas ja koos sellega peavad muutuma ka koolid. Seda muutuste seemet olen ka mina siia külvama tulnud ja olen kindel, et vähemalt veerandis koolis see juba vaikselt idaneb. Kõige suurem raskus koolidele siin lisaks rahanappusele, millest on tingitud õppevahendite kesisus ja halvad  hügineenitingimused (mitte igas koolis ei ole kaevu ja toaletti ) on  hariduse tsentraliseerimine. Koolijuht ei määra ise õpetajaid vaid need saadetakse talle haridusameti poolt ning mõnikord võib juhtuda nii, et inimene ei soovigi siia piirkonda tulla aga kuna ta on selle eriala lõpetanud ja siia saadetud peab ta kuidagi selle ideega leppima. Veidi nagu nõuka ajal, et ülikooli lõppedes said suunamise. See aga vähendab õpetajate motivatsiooni ja seotust mingi kindla kooliga, mis omakorda mõjutab koolikliimat ja õppetöö kvaliteeti. Minu üheksasti viimasel nädalal külastatud koolist olid kolme juhid kuskil mujal, ühel neist oli koolitusel ning teistel olid lood veidi arusaamatud ja tõenäoliselt nauditi veel koolivaheaega. Selle tõttu oli ka viimastel kord veidi käest ära ning õpetajad ja õpilased liikusid väljas, mitte klassiruumides. Kongo keskkool andis kaasa kirjad sõpruskoolile ja nad ootaksid väga Alatskivi õpilaste tagasisidet. Kong- Daborini õpetajate toas oli vahva pildiseeria Jüri partnerkoolist, Zanlerigule edastasin paki joonistuste ja õppevahenditega Kuristikult mis järgmine nädal koos õpilastega avatakse. Dagliga keskkoolil kahjuks sõpruskooli ei ole, on nende algkoolil ja ka nemad sooviksid mõnda toredat partnerit leida. Neil on väga äge ja aktiivne koolijuht seega kui mõni kekkooli õpetaja seda loeb ja huvitatud on kirjutage Mondosse. Presentation ja  Logre keskkoolid jätsid mulle väga hea mulje, majaesine oli kaunilt kujundatud erinevate taimedega ja õpilastel oli jalgpalli ning mänguplats. Gane-Asonge ning Dasabligo  olid aga veidi nukramas seisus ning esimene neist meenutas pigem kuuri kui kooli.  Ainsa gümnaasiumina külastasin Kongot, mis on üks suuremaid selles piirkonnas ja laieneb jõudalt. Hetkel ehitatakse juurde uut hoonet, et oleks ruumi kõikidele klassidele. 

Dagliga keskkool

Dasabligo keskkool


Kong-Daborini keskkool

Kongo keskkool

Logre keskkool

Presentation keskkool

Zanlerigu algkool
Gane-Asonge keskkool

Kongo gümnaasiumi direktoriga

Lisaks külastuskäikudele tegin  esimesed loovustunnid Kongo kiriku raamatukogus. Mõned aastad tagasi andis Kirik nende laoruumi õpilaste kasutada ja üks Mondo vabatahtlik oli selle vahvalt korda teinud. Siiani külastavad seda õpilased eelkõige õhtuti, kui kodus elektrit ei ole on see hea koht kus koos teistega lugemas käia. Minule nägi ta küll lootusetult tolmune välja, seda vist ei ole kuid koristatud ja eriti just Harmattani ajal koguneb liiva igale poole. Igatahes tegin kiriku India pastoriga kokkuleppe, et saadab kedagi järgmine nädal koristama. Olin ka ise valmis harja kätte võtma, aga kui selgus, et neile on eraldi inimene selle töö peal siis arvan, et peaks ikka talle korraliku  töörutiini sisse harjutama, sest kui enam vabatahlikke siiakanti ei satu, kes siis korda peab. Igatahes esimesed kaks tundi tegin see nädal väljas moodustasime mõnusa ringikese ja vestlesime ning mängisime. Olin tegelikult planeerinud seda aega lugemiseks, aga kuna kohale tulid oodatust nooremad õpilased siis ei saanud kaasavõetud kirjandust nende peal rakendada. Nii me siis tegimegi väikestmoodi teambuildingut ja uurisin mis ained neile meeldivad ning mis ained raskusi valmistavad, et saaks järgmist kohtumist paremini ette planeerida. Tunni alguses olid õpilased veidi vaiksed, ollakse harjutud, et tunnis räägib õpetaja ja sellist diskussiooni nagu Euroopa pedagoogikas rakendatase siin ei praktiseerita. Õnneks tunni lõpuks sain enamiku rääkima ja oma arvamust avaldama. Ja loodan, et selle grupiga saab veel palju huvitavat ette võtta. Olen endale ka trummi soetanud seega mingi hetk kindlasti mängime ja tantsime ka, sest ka see on paras matemaatika ning teadus. Nüüd aga pean lõpetama, kohalikud lesknaised kogunevad korvipunumiseks ja  eile sai turu pealt kõrsi ostetud ning täna proovin kas ka miskit neist välja tuleb. Hiljem hakkame kokkama Ghana parimat rooga- red redi, mis kujutab endast punakat ubade ja banaanirooga ning on ainuke kohalik toit mida ma suudan lõpmatuseni nautida. Teine traditsiooniline roog on okru supp koos maisi või viljapalliga, mis on hapendatud ja parajalt limane. Vaatab kui soolestiku on kohalikud bakterid korralikult ära koloniseerinud siis võibolla võtan selle roa ette, hetkel veel ei söenda. 

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar