pühapäev, 1. märts 2015

Elektrikatkestustest ja taaskasutusest

Joogipakkidest heegeldatud keksukummiga

Elektrikatkestused on muutunud juba peaaegu igapäevaseks praktikaks. Suur osa riigi energiast tuleb Volta peal olevast hüdroelektrijaamast ja kuiv kliima teeb siin oma töö. Burkina kasutab ka kõvasti hüdroenergiat ning enne kui Volta Ghanasse suubub on see tühjaks imetud. Accras inimesed streigivad, aga siin põhjas, kus vaid vähestel on kodud elektriga ühendatud teeb see meelehärmi vaid solimeedele (valged inimesed). Peale minu ja Minni on meid siin Kongos kokku kuus. Mõni nädal tagasi saabusid siia neli USA vabatahtlikku, kellega koos on väga mõnus õhtuti kuuvalgel muljetada, nad on siin viimased 6 aastat käinud paari nädala kaupa ja teavad rääkida huvitavaid lugusid piirkonna arengust. Ja kui aus olla siis ega ka minul need elektrikatkestused väga kulmu kortsu võta, sest küünlavalgel süüa on täitsa tore ning ilmad on veidi külmemaks läinud, seega öösel saab ilusatsi ilma tiivikuta magada. Vahepealsetes 40+ kraadides ma seda muidugi meelsasti teinud ei oleks. Tundub, et harmattan on veidikeseks naasenud Põhja-Ghanasse koos tolmupilvede ning tuuleiilidega. Kui oma tavarutiini jälgida siis ilma elektrita saab täitsa normaalselt läbi, aga koolituste aegu hoian ikka pöidlad pihus, et seda jaguks, kuidas muidu mu kergelt seniilne pea mäletaks 3 tundi infot kui ma vahepeal oma läpakat spikrina ei kasutaks. Ühtlasi rendin siit projektorit, terve küla peale on vaid ühel naisel see ja ega seda eriti ei kasutata, kui vaid mõnel koolitusel. Koolid saavad vaid sellistest riistapuudest unistada ning peavad läbi ajama kriidi ning musta tahvliga. Nii olen ka mina harjunud kooli minema sheavõi kotis, et hiljem oma kuivanud käsi turgutada ning veidike vett, sest igas koolis kahjuks kaevu ei ole, ning kuidagi peab ju selle tohutu kriiditolmu kätelt maha saama. Nüüd aga tagasi koolitusteemade juurde.  See nädal tegin koolijuhtidele teise ning viimase loovkoolituse, mis küll oma osalejate arvult oli pisem aga see eest kaasatuselt oli 100 %. Selgus, et koolitusametnik Martin, kes näeb välja täpselt nagu Samuel L. Jackson, oli unustanud minuga aega planeerides tõsiasja, et samal päeval on üks teine koolitus. Seda Ghanas juhtub tihti, planeerimine ei ole kohalike tugevam külg ning pigem tehakse asju viimasel hetkel. Igatahes edastasin enamikule osalejatele koolituse käsiraamatu ja loodetavasti saavad puudujad sealt vajaliku info. Kohalolijad igatahes nautisid erinevaid loovõppe meetodite omistamist ning mina sain jälle nautida siinsete õpetajate näitlejameisterlikkust rollimängude läbiviimisel. Loodetavasti jagavad koolijuhid neid meetodeid ka oma õpetajate hulgas ning kasutavad ise oma ainetundides.

Käsiraamat koolijuhtidele

Nabdami direktorid

Koolituse hariduskreedod

USA vabatahtlikud Gorgugi algkooli dierktori Martiniga

Loovtundides rääkisime see nädal taaskasutusest. Ghanas nimelt juuakse joogivett pisikestest meie hapukoorekottide laadsetest pakikestest, hammustad nurga maha ja läheb. See mis alles jääb viskad loodusesse ning nii ta seal siis tuultega savanni vahel liigub, mõned kotid söövad ära vabapidamisel kitsed, sead ja eeslid, aga enamik neist püsib lagunemata aastakümneid.  Õpilased olid kogunud nädala jagu veekotte ning meisterdasime neist erinevaid praktilisi esemeid-käekotte, peapaelu, keksukumme, plätusid. Õpetasin neid sõrmedega heegeldama ning see neile meeldis, loodetavasti 
jätkavad nad ka kodus plastiku kogumist ja teevad endale midagi asjalikku. Pooltel õpilastel puudub koolikott ja plastikust oleks see täitsa võimalik endale heegeldada. Seeläbi loodetavasti saab siinne kaunis savannimaastik veidi puhtama ja looduslikuma ilme ning õpilased teadvustavad enam plastiku taaskasutuse olulisust ning kahjulikkust loodusele. Naiivne oleks loota, et see pisike tunnike pluss veel mõned koolides siinset olukorda muudaks, aga mine tea äkki mõni praegustest õpilastest lõpetab keskkonnaministeeriumis ning võtab jäätmekäitluse ja joogivee teemad tõsisemalt käsile.  Kui seda blogi siin juhtub lugema mõni Let`s Do It aktivist siis teadke, et Ghana ootab selliseid inimesi, algselt teid küll ovatsioonidega vastu ei võeta aga siinsele plastiku ja prügikäitlusele on vaja jätkuskuutliku arenguperspektiivi leida, rääkimata kogu läänest tulevast tehnikajäätmetest mis Accra lähistel haruldasi kemikaale ning raskemetalle mulda uhuvad. 

Loovtundide õpilased

Tulevane Vivian Vau


Et mitte liiga tõsistel teemadel lõpetada, sest see ju Ghanale omane ei ole siis veidi mänge ka, proovige kodus oma pisikestega järele:


Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar