esmaspäev, 21. september 2015

Teine nädal Kongo külas


Möödunud on  Kongo külas teine nädal. Toimub adapteerumine ja juba tunned inimesi tänavatel ära jäädes korragi juttu puhuma.
Samuti on saanud olla kõigis kolmes kliinikus – võibolla kõige vähem Ayamfooyas. Kuid minu tööülesannetes põhitähelepanu lähebki Piitanga ja Logre kliinikusse ja seal seonduva ämmaemandustegevusega.
Nädala esimesel päeva sai tööpäeva alustatud küll Ayamfooya kliinikus, kuna soovitati, et me võiksime olla osa töötajate koosolekust, mis toimub iga esmaspäevaselt, et mõistaks ja näeks, mis üldse toimub. Kuid eelnevalt olin saanud jätta Piitanga kliinikusse oma telefoni nr – vajadusel kui nad soovivad ämmaemandat. Nimelt selles kliinikus ei ole ämmaemand pidevalt kohapeal ning kui keegi tuleb sünnitama, siis helistatakse Bolgatangasse, mis on umbes 30 minuti sõidu kaugusel. Kuna minu elupaik on kilomeetri kaugusel, siis vajadusel jõuab kiiremini kohale.
Olles tunnike teises kliinikus, kui tuligi telefonikõne, et Piitanga vajab ämmaemandat. Helistasin ruttu KoDCA juhile, kes organiseeris transpordi (mootoratta koos juhiga), et kliinikusse jõuda. Põnev seik oli juures, et paarsada meetrit enne kliinikut lõppes kütus, kuid hüppasin kiiresti tsikli seljast maha ning sammusin kliiniku poole.
Kliinikusse jõudes võeti mind rõõmuga vastu ja juhatati sünnitustuppa. Hommikul olin igaks juhuks pakkinud kokku ka sünnitusega vajaminevad asjad (aitäh Minni-Triin, nendest kaasa pandud asjadest on suur abi olnud), et mul oleks mugavam tegutseda, kui mul ei ole aega kliinikuga tutvuda. Ja nii juhtuski.
Esimene Ghana beebi
Protsess kulges kenasti.  Ma ei teadnud kuidas kohalikud ämmaemandad tegutsesid – tegutsesin nii, nagu ma tavaliselt. Igat asja tehes, aga selgitasin juures olevatele õdedele,  mida ma teen ja miks see vajalik või kasulik on emale või lapsele.  Sest sealses kliinikus on mitmeid olukordi, kus ämmaemand ei jõua lihtsalt kohale ja nad peavad ise sünnituse vastu võtma. Muidugi oli mitmeid tegevusi, toiminguid, mis neid hämmastuma pani. Nt kui beebi oli sündinud, siis nemad asetavad ema kõhupeale lina ning beebi sinna peale. Kuid vastsündinule on oluline nahk-naha kontakt, nii et seekord tõstsin lina ära ja panin beebi lihtsalt palja ema kõhu peale.Kaastöötajate silmad oli hämmingust suured. Aga jälle, korralik selgitustöö aitab alati.
Beebi sündis väga sujuvalt ning kui hiljem küsisin, kuidas see sünnitus oli, kas väga erinev sellest käitumisest, mis siin tavaliselt on – siis nad ütlesid, et oli jah väga erinev.Kuid  mitte mingil viisil ei olnud vahelesekkumist ja sünnituse forseerimist. Üks tõeliselt tore normaalne sünnitus. Ja muide selle sünnitaja nimi oli ka Evelyn. Vaat  kui palju toredaid kokkusattumisi.
Samuti tutvusin sealsete töötajatega, töökorraldusega – ja vaikselt teen plaani  kuidas Piitangas edasi tegutseda.
Piitanga kliiniku sünnitustuba
Samuti on jõudnud kohtuda Nangodi Terviseamet direktoriga proua Meiri Seiduga. Selle kohtumise eesmärk oli eelkõige ennast tutvustada ja jagada oma eesmärke, miks me just vabatahtlikena panustame selles kogukonnas. Samuti  arutledes läbi kogukonna tervishoiu probleeme ja kuidas panustada paremini terviseteavitusse.
Plaane on küll palju, kuid rahastust vähe. Püüdsin olla ettevaatlik, et ei annaks lubadusi, mida täita ei saa. Ilmselgelt unistab tema kogu kogukonna  tasandilt, pakkudes meile rohkelt ideid, mida me kõike võiksime korda saata. Kuid teame, et meil on vaja püsida oma tööülesannete juures, sest kolm kuud on lihtsalt liiga lühike aeg, et suuremalt ette võtta. Samuti igatsen, et see töö oleks efektiivne – ning kui liiga laiahaardeliselt ette võtta. Siis töö efektiivsus väheneb ning ettevõetud projektid jäävad lõpetamata.
Samuti on saanud juba viibida koos Logre kliiniku naisteosakonna töötajatega. Aga hetkel on see olnud pigem aeg, kus luua kontakte ja peatselt saab hakata plaane tegema, kuidas koos edasi liikuda.
Pereplaneerimisloeng õpilaste emadele pärast õpilastele loengute tegemis - kihistamist ja naljaviskamist oli ohtrasti, kui tutvustati nii meeste kui naistekondoome.
Kuid esialgu olengi suunanud tähelepanu Piitanga kliinikusse. Samal nädalal käisid Piitanga omad ka koolis terviseloenguid tegemas nii õpilastele kui ka nende vanematele ning sai ennastki sinna kaasa sättida. Inimestele tuleb terviseteavitust teha väga lihtsalt ja selgelt ning iga asja juurde tuua näiteid. Kuna kohalikud väga vähesel määral suhtlevad inglise keeles siis tervise-loengud (healt talk´id) toimusid nabti keeles. Samuti sai teha ka kerge tervisliku seisundi ülevaate ja vajadusel sai inimesi kutsuda kliinikusse vastuvõtule. 
Piitanga õed, kes on mulle juba väga armsaks saanud.

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar