laupäev, 10. oktoober 2015

Ühe kuu lõpp ja teise algus

Vahelduva eduga on mul õnnestunud korduvalt külastada Bolga Afrikidsi kliinikut ning ühte eralaborit. Tänu isiklikule kogemusele olen näinud tegelikku potensiaali kliinikute pidamisel. Üks visiit Afrikidsi lõppes elektrikatkestusega, mistõttu arsti vastuvõtt toimus mobiiltelefoni valguses ning see omakorda tähendas seda, et laboris ei saa analüüse teha. Kliinikul olid olemas ka voolugeneraatorid, kuid mõlema generaatori kasutamine lõppes väikese plahvatuse ja tulekahjuga... Õnneks asub tuletõrjujate baas praktiliselt kõrvalmajas. Selgituseks nii palju, et Afrikidsi kliinik tegutseb erakapitalil (nagu Ayamfooya), kuid on ellu viidud tänu suuremale rahvusvahelisele projektile tervishoiuteenuste parandamiseks aafriklastele. Nägin puhtaid ruume, regulaarset koristamist, puhtaid protseduuride kärusid jpm. Üldjuhul süsteem töötas, kuid ka seal oli vigu. Küll keerati ootajate järjekord täiesti peapeale ja need, kes viimastena saabusid, said tegelikult esimestena arsti vastuvõtule. Ja minul õnnestus vaid järjekordset vastuvõtule saamist oodata viis ja pool tundi, lõpupoole küll juba rahulolematult vahele trügides ja lõpuks lausa arsti kabinetti sisse astudes, kuigi teine inimene veel sees oli. Järjekord on küll püha, aga kes häält ei tee, see jääb kõigest ilma.

Edasi-tagasi jooksutamist oli patsientide jaoks ikka liiga palju... Visiit tipnes teadmisega, et kliiniku laboris ei saagi teha neid analüüse, mille jaoks ekstra linna sõitsin (testid olid jälle kord kõik finished). Jälle mitmeid uksi kulutades, edasi-tagasi käies ja juba üsna nõudlikult erinevate inimestega suheldes jõudsin teadmiseni, et analüüse on võimalik teha tasuliselt eralaborites. Ja hiljem selgus, et labor võimaldab ka arsti visiiti, mis on küll mõnevõrra kallim kui kliinikus, kuid kordagi ei näinud seal järjekorda. Mugavus maksab, ka Aafrikas! Üsna aeganõudev, kuid hea kogemus ja hea teadmine tulevikuks, et ka Ghanas on võimalik saada eraarstiabi koos analüüside ja visiidiga ühe päeva jooksul... (olgu märgitud, et ka selle päeval läks Bolgatangas elekter ära - analüüsid said siiski tehtud)

Ayamfooyas olen käsile võtnud uuesti regulaarse koristamise teema, kuid selle algus oli mulle ootamatu. Nimelt olin kokku leppinud ühe õega, et alustame hommikul varem ja jõuame enne töö alustamist töökoha korda teha. Kliinikusse jõudes pidin oma silmad peast imestama. Igal pool keegi koristas - sidumis- ja süstide toad olid juba koristatud, uued tarvikud asemele toodud, vastuvõtu kabinettides pesti isegi prügikaste seebiveega, lisaks oli juba alustatud palatite koristamist (põrand siiski oli must veel, kuigi peaks hommikul esimese asjana puhtaks saama). Leppisime kokku, et palatites kasutatakse voodite, laudade ja tilgajalgade puhastamiseks kloorilahust - haigusetekitajate leviku takistamiseks. Mingi hetk tuli ühe töötajaga jutuks, et miks täna kõik koristavad - justkui oleks keegi mu mõtteid lugenud. Aga tegelik põhjus oli hoopis selles, et see oli kogu personali koosoleku päev ja teati, et jutuks tuleb koristamine. Seega ilmselt arvati, et kui kõik ära koristada, siis probleem kaob... Ilma piitsata ikka mitte kui midagi ei toimu.


Kasutasin järgmisel päeval ära eelmise päeva entusiasmi ja hakkasin hommikul palateid koristama koos süstide toa õega. Ka sidumis- ja süstide toad koristati ja enne ei võetud ühtegi patsienti vastu, kuid põrand ära kuivas. Aga siis tabas mind hoopis teine üllatus. Hommikul selgus tõsiasi, et koristaja polnud oma tööd jälle teinud. Kõik põrandad olid mustad ja minu tuju läks kohe nulli. Saime lõpuks koristaja palati põrandaid pesema ja alustasime palatite koristamist. Kõik eelmisel päeval haiglasse võetud patsiendid olid varakult koju lubatud ning üsna kiiresti kliinikust lahkunud ja saime kõiki palateid korraga koristada. Kloorilahus oli muidugi ülivänge ja tegi meie kummikindad auklikuks,aga vähemalt saime voodid ja lauad ning tilgajalad puhtaks. Mõned aknaklaasid olid uuesti paksu tolmukihi all ja seega pidime ka need üle pesema. Kuid oh imet, mõni hetk hiljem palatites ringkäiku tehes märkasin, et uued patsiendid on pandud ilma linata madratsi peale pikali. Kus siis linad nüüd on??? Loomulikult olid need pesemata, sest eile neid keegi ei pesnud. Apppiiiii... Ühest äärmusest teise, ma olin ikka üsna vihane juba. Nagu kohalikud ütlevad, ma olin hot!

Tänu koosolekule oli toimunud veel üks positiivne asi. Nimelt ühe töötaja enda ettepanek oli üleöö töösse rakendatud ja igas palatis oli nüüd olemas nõelade kogumise karp. Nüüd peab lihtsalt igale töötajale selle olemasolu meelde tuletama ja ehk siis satub järjest vähem nõelu üldprügi hulka. Süstide toas oleme koostöös õdedega saanud nii kaugele, et tasapisi hoitakse ruumis töötades korda ning vajadusel koristatakse sagedamini kui ainult päeva lõpus. Sidumistoa töötajaga vesteldes kuulen seda mida kuulda tahan, kuid praktilises töös näen endiselt suuri puudujääke. Põhjendusi on lõputult...

Sünnitusosakonna protseduuride laud Ayamfooya kliinikus - silm lausa puhkab

Kui koristaja ei ilmu tööle, tuleb ise koristada!

Järgmisel nädalal toimub kogu clinical staff'ile koolitus kätehügieenist ja haavade sidumisest ning instrumentide kasutamisest (peamiselt desinfitseerimisest ning protseduuridel puhtuse hoidmisest). Ülejärgmisele nädalale on planeeritud ravimite koolitus, kus käsitleme kliinikus kasutatavaid ravimeid, nende toimeid ja kõrval- ning koostoimeid. Selleks ajaks tuleb mul valmis saada ka ravimite kokkuvõtete tabel, mis läheb süstide toa seina peale. Uuest nädalast alustan tasapisi ka Logre kliiniku tööga tutvumisega, et saaksin end kurssi viia HIV positiivsete vestlusringidega. Töö kõrvalt alustasin töötajate kohustuste (taas)tutvustamist ning püüan jälgida nende kohustuste täitmist. Kõige suurem vastuseis on Lydialt, kes väidab, et ta ei mäleta nendest mitte midagi. Samas teine õde mäletab väga selgelt Rita koostatud kohustuste nimekirja, aga kuna ta teeb praegu vaid vastuvõtte, siis sidumis- ja süstide tuppa ta väga sageli ei satu.

Tööd on veel palju Ayamfooyas teha, kuid tasapisi olen saanud mingite asjadega pihta hakata. Takistusi satub teele palju ja kuigi oskan neid juba oodata, siis sisult on need ikka iga kord täiesti üllatavad... Aafrika ei väsi üllatamast!

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar